ENTRE INUNDASAUN NO’O EXODUS EMA BA MUNISPIUS:

Sa fenomenu mak ne’e ?

Ita hotu hatene, lalika ita haklean expojisaun, katak ita ema timor-oan husi ita nia bei-alan sira to’o agora, ita ida-idak moris iha ita nia Knua no’o ita ida-idak iha rai atu halo uma, halo to’os, halo natar, halo animal nia luhan. Ita ida-idak iha ita nia aktividades produtivas atu produs bens materiais ne’ebe ita precija ba ita nia moris.

Ita ida-idak iha ita nia Lisan! Ukun ne’ebe hatur husi kedas ita nia bei-alan sira. Ukun ne’ebe garanta ekidade no’o ekilibriu entre ema no’o natureja, entre natureja no’o ema! Tara –no’o-bandu maka nudar Ukun ne’ebe maka hasai no’o fo’o hatene ba ema hotu. Hanesan povo Romanus sira, iha evolusaun sira nian, sira hamosu “ Lei das Doze Tabuas”. Hatur iha fatin publiku hodi membrus sociedade tomak hatene no’o kumpri.

Kontudu ho evolusaun ita nia sociedade rasik, ita barak husik hela ita nia Knua hodi mai sidades boot ho objetivu atu eskola, atu bele hetan futuru ne’ebe diak-liu, husi ekonomia anterior. Bele ho kursu ne’ebe ita hetan, ita bele desenvolve kareira iha funsaun publika, iha militar ka polisia, bele srvisu iha empresas-sira, ka bele mos, karik iha kapital, halo rasik ita nia negosiu. Ita tenta liberta ita nia an husi modelo produsaun Knuas-nian.

Ita nia jovens barak, inklui mos inan no’o aman sira husik hela Knua, tamba hare ba iha ekonomia agrikula, la oferese perspektivas ne’ebe diak , desloka ba sidades boot sira atu buka servisu no’o aktividades seluk ne’ebe bele produs reseitas ruma ba ita nia moris no’o ba ita nia familia. Aktividades empresariais ne’e inside liu ba sektor informal, hanesan fa’an modo iha estrada ibun, iha merkadus “tradisionais”, loke kios ruma, loke loja ruma, servisu iha empresas-ruma nudar trabalhador hodi bele hetan reseitas ruma hodi tahan familia nia nesesidades.

Husi sektores hirak ne’be hau temi, barak iha uma rasik, barak hela hamutuk iha fatin ida, barak, tamba fatin atu halo uma ba hela la iha, “terpaksa” , apesar de hatene risku boot, halo uma iha mota-ninin, foho-lolon no’o iha fatin ne’ebe konsideradu riskus no’o la iha kondisoens dignas atu hari uma ba.

Ita mos, apasar de hela iha sidades, ita nia relasionamentu ho ita nia Knua kontinua ita mantein. Iha-lia ruma, halo tuir Lisan-ruma, iha tempo finadu ka lorong matebian, ita ida-idak fila ba ita nia Knua. Ne’e deslokasoens normais ne’ebe ita realiza iha tinan ida nia laran no’o repete iha ita nia vida tomak, enkuantu ita husik hela ita nia moris fatin hodi buka moris iha fatin seluk.

Kontudu, ho krise ne’ebe ita hasoru dadauk, hanesan propagasaun pandemia covid 19, Estado precija hola medidas hanesan dekreta Estado de Enerjensia ( EE) hodi permite foti medidas konkretas atu proteje ita nia sidadaun-sira labele hetan kontaminasaun husi moras ne’e.

Iha fulan marsu ne’e nia laran, ita hotu hare katak hahu iha propagasaun covid 19 iha ita nia soiedade. Estado precjia dekreta Serka Sanitaria, nudar medidas preventivas atu proteje sidadaun-sira husi propagasaun ka kontaminasaun moras ne’e. Medidas ke los no’o universalmente Estado hotu-hotu aplika ka rekomendadu husi Organijasaun Saude Mundial.

Kontudu, Estado precija hare mos medidas ekonomikas ne’ebe relevantes atu garanta sidadaun sira-nia bem estar, hanesan ai-han, fatin hela no’o ba sira ne’ebe maka lakon servisu precija iha meius de rendimentu seluk hodi nune’e bele sustenta sira nia an no’o sira nia familia, tantu iha Dili, nune’e mos iha munisipius sira.

Iha aplikasaun Serka Sanitaria ne’e, iha Dili, atu la aborda munispius sira ne’ebe mos hetan aplikasaun Serka Sanitaria, ita assiste ema lubun-ba-lubun tenta ka buka meius atu fila ba sira nia munisipius. Balun , la’o tuir regras, hein autorijasaun maka sai husi Dili. Balun fali, tamba karik falta informasaun ka karik urgensia ruma labele hein kleur-liu, hola decijaun sai husi Dili liu husi dalan Korta atu bele to’o lalais nia Knua ka nia hela fatin ba. Tamba dalan Korta lais –liu, mesmo ke hatene lori konsekuensias ba maluk seluk, lori riskus ba sociedade no’o nasaun tomak.

Independentemente, sidadaun sira nia vontade atu fila ba sira nia Knua ka munisipiu , iha preokupasaun lubun ida maka karik ita precija hare, hanesan :

  1. Tamba sa maka sira bai-bain hela iha Dili, agora hakarak fila hikas hotu ba sira nia Knua?

Hau fiar katak ema barak liu decide fila ba Knua tamba ekonomikamente labele aguenta moris iha Dili. Ai-han laiha, tamba servisu la iha; selu kost ka uma atu hela labele, tamba servisu la iha. Hare ba realidade ne’e, ita nia alin sira, inan-aman sira neebe sente la iha ona meius, prefere fila ba sira nia moris fatin. Apesar de hatene sei hasoru situasaun hanesan osan la iha, ahi-energia la iha, karik; pelo menus la mate hamlahak tamba to’os no’o natar oferese hela meius de subsistensia.

  1. Sera ke fila ba sira nia Knua problema la iha osan, la iha ai-han bele resolvidu ona?

Sidadaun sira ne’ebe decidi fila, sira hatene hela katak sei hasoru situasaun refere, tamba uluk iha Knua osan la sirkula iha ne’ebá maka sira decide buka moris iha vilas ka iha sidades boot, hanesan Dili. Hodi nune’e, balun ne’ebe kosnegue, haruka osan ituan ba Knua hodi hari uma ida, selu fali maluk seluk hodi halai natar, kuda to’os ka hakiak animal ruma. Aktividades ekonomikas hahu desenvolve iha Knuas.

Husi espojisaun refere, hau to’o iha konklujaun katak ita la resolve problema, maibe ita husik hela sidadaun ida-idak la’o tuir nia instintu/naluri. Ita hirak ne’ebe kaer Ukun ladauk hola medidas konkretas atu evita desdobramentu situasaun no’o prolonga sidadaun sira nia incerteza.

Se situasaun ne’e ita la resolve, ita husik hela nia desdobramentu, halo malirin netik iha fatin balun, maibe sei mosu fai iha fatin seluk ho gravidade ne’ebe maka boot liu. Ita asistente hela desenvolvimentu “ mutatis-mutandi” iha tratamentu kestoens de relevansia ba Nasaun no’o Povo.

  1. Se nune’e sa politika maka Estado tenki foti ?

Hau hare ita nia Estado iha kondisoens atu bele hasoru problemas ne’ebe sidadaun sira hasoru hela, tamba aplikasaun Estadu Emejensia, Serka Sanitaria no’o liu-liu, no’o at liu, impaktu husi inundasaun ne’ebe halo ema barak lakon uma, lakon sasan no’o familias balun lakon nia ema ne’ebe sira hadomi.

Oinsa ita bele resolve situasaun exodus ?

Hau hanoin Estado precisa maka analisa, entende rajaun de migrasaun, hanesan hau refere iha leten, no’o buka penetra iha konsiensia tamba sa maka sidadaun sira hahu halo “exodus” – retirada aselerada husi sidades ba fali Knua.

Se Ukun Nain-sira entende situasaun sidadaun sira nian, maka Ukun Nain bele hola medidas ekonomikas ne’ebe maka bele garanta sidadaun hotu-hotu moris nafatin iha Dili, mesmu ke la iha servisu, no’o garanta sidadaun sira bele aguenta moris iha periodo Estado Emerjensia no’o Serka sanitaria.

Estado iha Orsamentu Jera do Estado 2021 ne’ebe maka Parlamentu aprova tiha ona. Presidente promulga no’o publikadu ona iha Journal da Republika. Estado iha OGE! Precija maka altera rubrikas orsamentais balun, hodi aloka fali ba fo’o asistensia ekonmika, humanitaria ba sidadaun sira ne’ebe afectado; aloka hikas orsamentu ba reparasaun-rekonstrusaun estradas ne’ebe at ka kotu, ponte ne’ebe at ka kotu, uma populasaun nian ne’ebe maka naksobu ka be lori.

Estado iha osan! Ita ladauk precija hola decijaun atu husu tulun husi rai seluk. Husik ba raiseluk rasik maka deside atu tulun ita. Ne’e kestaun politika no’o integridade nasional. Se ita iha hela Orsamentu Geral Estado, ne’ebe maka Governo dehan la precija foti-lai, tamba osan sei iha, no’o funan sei diak hela, maka agora ho pandemia, ho inundasaun no’o gravidade situasaun, Estado bele foti no’o aloka kedas orsamentu ba resolve situasaun sira ne’e hotu.

Hau fiar katak, hare ba gravidade situasaun iha futuru mai, maka Estado tomak , partidos hotu-hotu, sociedade sivil tomak bele tu’ur hamutuk hodi buka konsensu nasional-ida no’o define prioridades desenvolvimentu hahu husi Knua-sira maka mai sidades. Fo’o liu knar boot ba autoridades komunitarias, xefes sucos sira, atu hahu desenvolve sira nia sucos no’o evita migrasaun populasional ba sidades boot sira. Desenvolvimentu ne’ebe sustentavel, maka desenvolvimentu ne’ebe maka evita urbanizasaun no’o hamosu ekuidade desenvolvimentu fisiku no’o ekonomiku.

Hau hanoin, ideias sira ne’e bele tulun ita halo abordagem ne’ebe ke diak hodi hamosu Politikas Publikas ne’ebe los no’o iha implementasaun, garanta sustentabilidade, fo’o moris diak ba povo no’o fo’o esperansa boot liu ba futuro ema ida-idak nian.

Avelino Coelho Shalar Kossi

12.4.21

oznorTO_vivi

Leave a comment

Design a site like this with WordPress.com
Get started