Estado Emerjensia, Serka Sanitaria, Eleisaun Presidensial ?

Pandemia, COVID 19 “ataka” mundu rai klaran tomak husi tinan kotuk kedas, rai balun husi kedas 2018, balun 2019, ita iha Timor-Leste hahu husi marsu 2020.

Ukun nain sira, iha mundu rai klaran tomak, afirma katak pandemia, virus COVID 19 maka nudar inimigu “invisivel”, katak inimigu ne’ebe tama ita la hare. Hakfodak iha ona ita nia let ka ita nia isin, no’o utilija ita ema nia isin hodi halo nia ofensivas. Perigojisimu inimigu ida ne’e!

Atu kombate, ka prevene nia “entrada” no’o nia kapasidae “hadaet” (kontajia), OMS (Organijasaun Mundial Saúde-nian) fo’o sai medidas hanesan ita hotu hatene ona, rona ona no’o halo tuir ona, maka aplikasaun Estado de Emerjensia, Serka Sanitaria no’o apela ba sidadauns sira atu uja maskara, distansiamenu social, fase liman bebeik no’o ikus mai dadauk Estadu sira hahu ona deskobre vacina no’o uja ona vacina hanesan mos instrumentu de prevensaun.

Mundu tomak aplika medidas hirak ne’e. Balun konsegue trava “avansu” pandemia, balun ladauk, balun fali sei hasoru hela problema boot.

Iha Timor-Leste, hahu husi kedas marsu 2020, ita nia Ukun nain sira aplika Estado de Emerjensia ho medidas kontrolo postus de entradas, apliaksaun medidas uja maskara, distansiamentu social no’o fase liman bebeik-bebeik. Sidadaun sira, em media, kumpri regras ne’ebe autoridades sira hatun.

Timor-Leste konsegue “trava avansu “pandemia durante tinan 2020 laran tomak.

Kontudu, medidas komplementares hanesan preparasaun infraestruturas saude-nian, produtividade ekonomika, ka hasae kapasidade produsaun familia ka sidadaun ida-idak nian hodi bele prepradu ba situasaun imprevista ruma ka karik “inimigu invisivel” ne’e tama duni, oinsa atu hasoru, Ukun nain sira parese ke haluha tiha la hare ka ladun fo’o importansia. Ladauk define medidas konkretas kona nba modelo de produsaun agrikula.

Ita nia Estado hola medidas balun ke diak ba tempo badak, hanesan apoios osan (ikus tiha muda fali) iha primeirus Estado de Emerjensia. Depois hakat fali ba Sexta Bajika, fahe ai-han ba povo. Ema hotu-hotu ba simu, no’o mos ema balun karik la simu!

Sexta Bajika diak hodi responde ba situasaun emerjensia, bainhira efeitus Estado Emerjensia, Serka Sanitaria hahu produs efeitus “kolaterais” ka direktus hanesan ema barak lakon servisu, barak negosiu kiik sira hahu mate, empresas barak lakon kbit atu produs, kondutores no’o ajudantes sira lakon rendimentu; patraun taxi, mikrolet, autokarus (bis), kamionetas sira hahu lakon rendimentu no’o barak tamba kreditu karik, hahu labele selu kreditu ba banku. Apesar de Sexta Bajika halo, dala ruma no’o iha fatin balun, aglomerasaun ema no’o dala barak mos la iha distansiamentu social, nudar medidas ke bele ita kategorija hanesan medidas “instaveis”.

Problemas sira ne’ebe ita temi, hanesan empresa barak monu, produsaun tun, dezempregu as, investimentu la iha, no’o seluk ruma tan maka karik ita la temi, ita hanaran depresaun, atu ita lalika koalia kona ba “recessão” ne’ebe karakterijadu liu husi dekliniu Produtu Interno Brutu (PIB), no’o atu ita lalika dramatija lai hodi koalia kona ba “deflação” iha ita nia Nasaun.

Ita hateten katak “pandemia ka virus COVID 19” ne’e inimgu “invisivel”, ne’e katak ita hotu tenki funu hasoru nia.

I lojikamente kuandu funu, funu sa deit, sei hamosu efeitus oi-oin ba vida ekonomika no’o finanseira Estado no’o povo ida-nian. Bainhira ita dekreta Estado de Emerjensia no’o Serka Sanitaria, ho medidas seluk, maka, karik koalia operasaun funu-nian, ita tama ba faje defensiva. Karik ita hetan ona aimoruk atu kura ema ka trava nia avansu, maka ita tama ba fase Ofensiva, elimina ameasa inimigu invisivel.

Hanesan iha kualker funu, ita tenki hatene preserva ita nia produsaun atu bele sustenta ita nia konsumu. Ho sexta bajika ita resolve situasaun emerjensia ida, maibe ita precija hare oinsa, ba tempu naruk, ita precija iha kapasidade atu sustenta an rasik, em termus de ai-han.

Iha 2020 Estado iha Orsamentu Jeral do Estadu ho montante, karik hau la sala temi, liu 1 biliaun oitosentus milhoens resin dolares amerikanus. Kondisaun no’o kapasidae ne’ebe sufisiente atu sustenta implementasaun politka ida ke desmembra urbanijasaun, lori fila sidadaun ne’ebe lakon servisu, lakon rendimentu, la iha hela fatin ne’ebe dignu iha cidades, fila ba sira nia Knua; repovoamentu maus de obra jovens iha areas rurais ka Knuas agrikulas, subsidia desenvolvimentu no’o produsaun agrikula, pekuaria no’o estabelesimentu sentrus de prosesamentu ba produtus agrikulas; definisaun no’o estabelesimentu kadeis de abastecimentu munisipal no’o nasional; no’o liu-liu estabelesimentu infra-estruturas saude no’o sanitarias iha niveis Postus, karik ladauk bele iha kada Suku.

Bem! Lahatene ita to’o iha ne’ebe ona.

Liu tiha tinan ida de aplikasaun Estado de Emerjensia, iha precijamente fulan marsu fali tinan 2021 “inimigu invisivel” tama ita nia rain. Balun dehan tama husi dalan ilegal, karik husi Cova-Lima/Suai, balun dehan lahatene los tam husi ne’ebe. La precija ita diskuti tan pandemia tama husi ne’ebe. O ke eh sertu agora ita hasoru dadauk propagasaun pandemia ne’e iha ita nia rain. Matenek balun dehan Timor-Leste tama ona iha kontaminasaun komunitaria. Bele los. Se nune’e inimgu ne’e iha ona ita nia let. Precija medidas ne’ebe konsolidadu liu atu hasoru nian.

Estado kontinua aplika Estado de Emerjencia, aplika tan Serka Sanitaria, no’o kontinua ho medidas, uja maskara, distansiamentu social, fase liman. Medidas balun ne’ebe foin foti, ita hare diak, maibe nia kestaun maka ne’e, efikas ka lae atu kombate propagasaun. Se karik depois de aplikasaun medidas hirak ne’e maka numeru “pojitivu” as babeik no’o fatin atu hospitalija ema la to’o, saida maka ita tenki halo.

Fila ba kestaun ida ne’ebe preokupante liu. Ekonimia, produsaun ai-han, kadeias fornesimentu ai-han balun la dun efektivu, nudar impaktu husi Serka Sanitaria, saida maka Timor-Leste tenki halo?

Hare ba situasaun ne’ebe evolui dadauk, apesar de Estado de Emerjensia, aplikasaun Serka Sanitaria, numero pojitivu latun, maibe sa’eh ba bebeik;

Hare fali husi fatin seluk, atu tulun komunidade sira ne’ebe hamlahak, sira ne’eb lakon fatin, sira ne’ebe moris susar hela, ita hare empresas barak hola inisiativa fo’o asistensia, maun Boot Kay Rala Xanana Gusmão, loron kalan iha hela Taci Tolu ajuda hasai be atu bele permite populasaun fila hikas ba sira nia uma no’o sektores seluk naun governamentais, sem tulun husi Estado, ida-idak hola inisiativa ba apoia komunidade sira.

Hau hanoin to’o ona altura, karik ita konsistente ho ita nia avaliasaun katak Virus COVID-19 maka inimigu invisivel duni no’o ameasa ba ita nia Povo, hau hanoin horas to’o ona atu foti medidas Politikas ne’ebe maka kongruente liu ho ita nia realidade.

Iha area ekonomika, precija hare ona medidas konkretas atu oinsa, iha aplikasaun Estado de Emerjensia, Serka Sanitaria, povo labele sai vitima ba hamlahak. Povo precija iha nafatin asesu ba merkadu de produsaun ekonomika.

Direito Politiku Sidadaun

Iha mos ema balun hahu preokupa ona, katak keta halo be ho kajus positivus COVID-19 as ba be-beik bele mos iha intensaun atu EVITA realijasaun Eleisaun Presidensial ne’ebe sei mai iha tinan 2022.

Hau hanoin, eleisaun presidencial iha tinan 2022 la iha Poder ida maka atu utiliza COVID-19 atu justifika kanselamentu eventu politiku importante iha vida demokrasia Povo-nian. Ita hare, exemplus iha mundo, Amerika, nasoens seluk tan, apesar de kaju COVID-19 as no’o mortalidade as, sira realija eleisoens ne’ebe hanesan determinadu ona iha Konstituisaun sira ida-idak nian. La iha rajaun sa deit atu hadia ka kansela eleisoens presidenciais no’o legislativas.

Ita nian, agora fulan maio ona, ba tinan 2022 hela deit ona fulan nem. Tuir regras iha 5 de Janeiro de 2022, Presidente da Repubika aktual sei hasai dekretu-presidencial hodi marka data eleisoens presidencial ne’ebe sei realiza iha fulan Marsu tinan 2022.

Eleisaun Presidensial, la’os deit Direito Politiku Demokratiku sidadaun, maibe mos iha tinan oin Povo tenki hili hikas fali Presidente ida ne’ebe Povo fiar katak bele resolve kestaun politikas sira, bele hola medidas ne’ebe diak liu liga ho esforsus kombate pandemia. Povo bele hili hikas fali Presidente aktual, karik nia konkore fali; bele mos povo hili fali figura foun ne’ebe sei mosu iha bursa kandidatura ke lakleur tan hahu prepara an. Tuir tradisaun, jeralmente hahu ona fulan junho ba oin, timor oan barak ne’ebe hakarak kandidata nia an sei hahu prepara an no’o prepara ona terrenu de apoius. Buka ona se ka grupus ne’ebe maka sei sai nia eleitoradu. Prosesu hahu ona!

Portantu, hau hanoin Ukun nain sira sei la iha justfikasaun ka razaun sa deit atu nega direito politiku povo nian atu prepara an ba eleisaun Presidensial.

Agora to’o Desembru 2022, sidadaun hotu-hotu sei buka koopera atu kombate propagasaun pandemia, buka resolve problema boot liu, maka ekonomia povo nian, no’o fiar katak eleisaun presidencial no’o eleisaun legislativa maka sei bele sai instrumentu politiku povo tomak nian atu introdus reformas substanciais ba situasaun ne’ebe sira la aseita ka sira sai vitima ba.

Voto maka Poder, voto maka fo fiar ba ema eleitu atu defende no’o realiza aspirasaun povo tomak-nian. Ema ne’ebe manan, tenki halo politika ne’ebe diak ba nia eleitoradu no’o ba povo tomak.

Ita hein, sei la-iha ema ida ka grupo lideres politiku ida ka se deit, atu utiliza situasaun pandemia atu halakon liberdade no’o direito povo nian ba hili lideres Estado-nian.

Hau fiar, Eleisaun Presidencial sei la’o tuir kalendariu, apesar de COVID-19.

Joven-sira ne’ebe sente an iha kibit atu konkore ba kargu Presidente da Republika, bele hahu perpara an. Tempo badak hela no’o la’o lais liu. Ita iha maio ona . la kleur tan ita tama ona desembru 2021. Hakfodak Janeiru 2022 tama ona. Janeiru-Marsu 2022 tempo ne’ebe sei ho lais ita hotu tama. Tempo de esperansa , tempo de realizasaun atu hadia buat ne’ebe maka durante ne’e ita sente naksalak no’o ita sai vitimas.

Saudasoens!

Leave a comment

Design a site like this with WordPress.com
Get started